Tere tulemast Põlvamaa turismiportaali!

Kultuuride kohtumispaik

Põlvamaa on kultuuriliselt väga mitmekesine. Praegune Põlva maakond on olnud osa endisest Võru-, Tartu- ja Petserimaast ja siin kõneldakse peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Paljud põliselanikkonna tavad, rituaalid, käsitööoskused ja ehituskunst on pärit vanalt Võromaalt.

Põlvamaa süda on eesti laulupeotraditsiooni sünnikoht. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Intsikurmus. Laulupeo- ja pillimängutraditsiooni kannavad edasi nii Uma Pido kui Harmoonika.

Põlvamaal sündis ja tegutses Eesti rahvusliku liikumise ja pärimuskultuuri suurkuju Jakob Hurt ning selle mehe vaim hõljub tänagi veel siinses hariduselus. Väikese Illimari rajad Ahjal kirjutas Eesti kirjanduslukku Friedebert Tuglas.

Maakonna idaserva elu-olu mõjutab Peipsi järv - siinses pärimuskultuuris on mitmeid venepäraseid elemente, mis on tingitud sajanditepikkusest vadja ja vene asustusest rannapiirkonnas. Seda märkab nii külaarhitektuuris kui laiuvatel sibulapõldudel. Lisaks on kohalikud elanikud jagunenud erinevatesse usukogukondadesse - luteri, õigeusklikeks ja vanausulisteks.

Peipsiäärsetelt aladelt lõuna suunas elab eriline rahvakild – setod. Setomaa ajaloolise piiripealse asendi tõttu on setode ainulaadses kultuuris nii ida kui lääne mõjusid - nii seto keeles, kommetes, toitudes kui rahvariietes. Erilist tähelepanu väärib setode omapärane laululaad – leelo, mis on kantud UNESCO vaimse pärandi nimekirja.

Kultuurist rääkides ei saa vaikida spordist. Paavo Kivine on öelnud, et sport on omaette kultuur juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Põlvamaal on au sees orienteerumine, suusatamine ja jalgpall ning kes poleks kuulnud käsipalliklubist Serviti.

Atraktiivsed külastuskohad Põlvamaal