Tere tulemast Põlvamaa turismiportaali!

Jäälinnu lugu

Jäälind. Ingmar Muusikuse foto

Aastakümneid tagasi käisin esmakordselt kooliekskursiooniga Taevaskojas. Seal õnnestus näha piki jõge lendamas kaunist sinist lindu, jäätükk noka vahel. Nii paistis linnul nokas olnud pisike kala mulle toona. Nüüd, aastaid hiljem, leian end paaril korral aastas ikka Taevaskojast. Miski kohe tõmbab sinna. Vesipapp, jäälind, saarmas, kobras? Kindlasti ka nemad
Remo Savisaar (loodusfotograaf) - raamatust "Rohelisem elu - väärtused ja edulood"

Jäälind - aasta lind 2014

Eestis ei ole ühtegi jäälinnule sarnast elusolendit. Ta on umbes varblase suurune, väga lühikese sabaga ja pika terava nokaga. Ta on hõlpsalt äratuntav isegi silueti järgi. Jäälinnu seljapool on erinevates sinistes toonides: saba, tiivad ja pea tumedamad, keskosa lausa helendav sinine. Kõhupool on aga liivakivi karva oranž. Just kiiskavate siniste värvide tõttu kutsutakse teda ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.
Arvatakse, et tema erakordsed värvid ei ole mitte silmatorkamiseks, vaid üllataval kombel hoopis enda varjamiseks. Jäälinnu sinine ülapool sulab kokku sillerdava ja sinitaevast peegeldava veepinnaga, oranž kõhupool aga tema tavapäraseks elupaigaks oleva liivakiviga.

Kuigi jäälind on väga erksavärviline, ei ole teda lihtne leida ja vaadelda. Ta on pisike ja väga ettevaatlik lind, kes enamasti põgeneb juba kaugelt inimest nähes. Jäälind on ka väga kiire lendaja. Tema lennukiirus on 15-20 meetrit sekundis ja seepärast vilksab ta mööda vaid värvilise täpina. Oma laulu tal ei ole.

Kõige kindlamalt võib Eestis jäälinde kohata Kagu-Eesti jt jõgede liivakivipaljanditega lõikudel. Kõige kuulsam neist on Taevaskoja Ahja jõel. Sealt on teada ka jäälinnu suurim asustustihedus Eestis. Ornitoloog Eerik Kumari hinnangul pesitses 1938. a. seal 18-kilomeetrisel jõelõigul koguni 15 paari jäälinde. Taevaskojas on jäälind ka regulaarne talvituja.

allikas: http://www.eoy.ee/jaalind/

Vaata, kuidas Sven Zacek rääkis jäälinnu lugu saates Osoon 20.01.2014