Põlvamaal Pikajärve külas asuv Cantervilla loss on koht, kus üksteisele ulatavad käe minevik ja tulevik, sest ajaloolises mõisas tegutsevad nii mõisahotell kui kogupere teemapark, kus lapsed ja nende vanemad saavad harukordse võimaluse uudistada mõisa kunagist eluolu.
Cantervilla lossi tunti kunagi Pikajärve mõisana, kuid enam kui paarkümmend aastat tagasi, mil lossi ostis perekond Värton, ristis perepea Relvo Värton lossi oma poja Canteri järgi Cantervillaks. Praegu on lossi nimi põlistunud sedavõrd, et kellelegi ei meenu mõisa omaaegne nimetus.
Mõisale omaselt on ka Cantervilla pereettevõte, kus lööb nüüd juba kaasa mitu põlvkonda pereliikmeid. Nii juhib mõisat ja teemaparki Canter Värton koos abikaasa Õnne Vändraga ning sarnaselt kunagisele mõisaelule on ka neil eriti suvel käed-jalad tööd täis.
Imposantne härrastemaja
Cantervilla süda on 1908. aastal valminud juugendstiilis peahoone, kus tegutseb praegu 90-kohaline hotell.
Mõisahotell sobib suurepäraselt peredele, kuna lisaks kahe- ja kolmekohalistele tubadele on seal ka ruumikad peretoad, mis meenutavad väljanägemiselt enam kui sadakond aastat tagasi mõisas olla võinud tube. Lisaks imposantsele antiiksele mööblile saab tubades imetleda veel vanu taastatud krohvi- ja tapeedilaike ning sel viisil tunda tolle aja hõngu.
Hotelli muljetavaldavamad numbritoad ongi Krahvinna ja Krahvipere sviidid, mis tegelikkuses olidki mõisahärra ja -proua eluasemed. Krahvile kuulunud kahetoaline apartement peidab endas tõeliselt põnevat saladust - salakäiku maa-alusesse tunnelisse. Mõisahärra kasutas tunnelit daamide diskreetseks külastamiseks, ent samas oli see vajalik ka hädaohu korral, kuna tunnel oli ühenduses mõisa teise hoonega, kus praegu asub saunakompleks soome sauna ja basseiniga. Spaas saab külastada infrapunasauna ja saab tellida mitmeid spaahoolitsusi – massaaže, parafiinihooldusi ja veeprotseduure.
Lossist ei puudu ka 13. numbrit kandev kummitustuba, kus otseselt pole küll kummitusi nähtud, kuid mis on teistest tubadest veidi süngema olekuga ning peaks seetõttu meeldima närvikõdi otsivatele klientidele.
Mõisa peahoones ka kaks imposantset saali - sinine saal 30 külalisele ja 70 külalist mahutav ballisaal, kust avaneb imeline vaade Langenseele ehk Pikajärvele. Suuremaid pidusid saab aga korraldada mõisa tallisaalis, mis mahutab 200 külalist.
Teemapark pakub kõigile midagi
Kuigi Cantervilla on suvehooajal pulmaliste ja piduliste lemmik, on kõige suurem publikumagnet siiski lossi mängumaa, mis paelub igal suvel tuhandeid lapsi ja nende vanemaid.
Lõuna-Eesti suurim mängumaa tegutseb Pikajärve mõisa kunagistes maakivist majandushoontes, kus lisaks lustimisele näeb ka seda, kuidas elas kunagi mõisarahvas, kuidas kuivatati vilja ja millised olid sepatööriistad.
Cantervilla teemapark ongi ainulaadne sellepoolest, et sealsed atraktsioonid on seotud tihedalt mõisa ajalooga. Nii võib sealt leida hobuste hipodroomi, viinavabriku peadpööritama panevad põrandad, dreziini, jne. Ülevaate saab ka sellest, kuidas mõisnikud riides käisid, mida nad sõid, millised olid nende lauakombed ja millest nad elatusid. Sealjuures saavad huvilised ka ise riietuda mõisarahvaks ning pisikeste printsesside jaoks on teemapargis suur valik kleite.
Lisaks eelmainitule on mängumaa atraktsioonide valik on lai: alates veepargist, Tarzani rajast ja karusselidest lõpetades kardiraja ning autodroomiga. Seetõttu ongi mõistlik varuda teemapargi külastamiseks terve päev. Kui aga selle päeva jooksul kipub kõht tühjaks minema, on siin sellelegi mõeldud. Keha saab kinnitada nii mõisa peahoones asuvas a la carte restoranis kui ka mängumaa endisse talli rajatud söögikohas. Kuid loomulikult võib kaasa võtta ka oma piknikukorvi.
Lisainfo: www.cantervilla.ee
Loo on kirja pannud Sander Silm (www.mikromeedia.ee)
Fotod: Sven Začek, Sander Silm
Loo valmimine on rahastatud Kagu-Eesti programmist